reede, 20. oktoober 2017

Pauk luuavarrest

Foto: Erakogu
Täna kell 16:30 kõlas järjekorras juba 44. Saaremaa Kolme Päeva Jooksu (edaspidi SKPJ) avastart. Võistluse formaat on ülilihtne - kolme päevaga läbitakse traditsiooniline maratonidistants (10+16,195+16). Omalaadne kogemus, soovitan. Mina, Hobijooksja, osalen tol hooajalõpu jooksuüritusel teist aastat järjest. 

Tagasivaade SKPJ 2016. aasta avapäevale

Nonii!

Esimene päev kolmest seljataga. Avanguna oli täna Saaremaal kavas siis nö lahtijooks 10km näol. Olud olid võrdlemisi head, kuid kahjuks jalad ei liikunud nii kiiresti kui ideaalis soovinuks. Distantsi teine pool oli kuidagi väga kangevõitu ning polnud seda va kergust jalgades-sammus. Väsimuses ei tohiks probleem olla, sest olen neli+ päeva lihtsalt puhanud. Pigem, arvan, et soojendus jättis sel korral soovida ja lihas polnud piisavalt soe. Siiski, ajaks 36:26, mis vaid 23s isiklikust kehvem ehk pigem peab-võib rahule jääda.

Hetkel jalad suht kanged, kuid juba homme keskpäeval vaja 16,195km läbida. Homme teeb ka väikese sauna-spa tripi, täna enam ei viitsinud. Loodetavasti väikesest jooksujärgest lõdvestussörgist on-oli abi homset silmas pidades. IcePower külmgeel kah abiks taastumisel. Ja muidugi puhkus-piisav uni.

Eks homme hommikul vaatab, mis seis on. Vast mingi 4min kandis km läbin. Näis.


Enesetunne võib olla petlik

Mäletatavasti läbisin möödunud pühapäeval Eesti Maastiku Maratonil ligi 43 kilomeetrit, mis ühtlasi oli ka minu debüüdiks nii pikal võistlusmaal. Päevad, mis eelnesid tänasele stardile, möödusid puhkuse tähe all. See tähendab seda, et jooksutrenni ma ei teinud. Samas, ega selleks polekski naljalt aega leidnud, sest muud eraelu märksa tähtsamad asjatoimetused võtsid oma aja. See-selleks.

Soojenduse ajal juba tundsin, et organism pole viimasest koormusest täielikult taastunud. Üldjuhul võin võistluseelsete harjumuspäraste soojendusharjutuste järgselt võrdlemisi kindlalt prognoosida, kas täna võib mult head resultaati oodata või jääb etteaste pigem tagasihoidlikuks. Sel korral olin suhteliselt skeptiline, ei osanud väga midagi loota ega oodata, kui konkreetset lõpuaega silmas pidada. Lonkima ei kavatsenud muidugi minna, vaid ikka maksimaalselt pingutama. Küllap lõplik tõde selgub jooksurajal.

SKPJ 10 kilomeetri trass on kiire ja kui sellele olulisele asjaolule veel juurde lisada ideaalilähedased ilmastikuolud, siis võib oodata häid tulemusi. Nii ka läks. 34:56,7 andis tugevas konkurentsis soliidse 22. koha. 3. septembril Pärnus joostud isiklikule tippmargile, milleks 34:34,6, 10 kilomeetri maanteejooksus jäin alla vaid 22,1 sekundiga. Patt oleks kurta. Oma sügisese vormiga oleksin tänastes oludes arvatavasti veelgi parema aja suutnud joosta. Teoreetiliselt. Vähemalt eeldused olid selleks loodud. Jään esitusega rahule, seda enam, et käsil hooajalõpp ja vorm selges langustrendis. Seekordne positiivne üllatus tuli nö vana rasva pealt. :)

Eks peagi saate lugeda, mida homne päev endaga kaasa tõi. ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar